.jpg)
Viimasel ajal keerleb peas ainult üks mõte-aeg. Andke mulle aega kõik hinded korda saada, aega eksami kava viimistleda, aega magamiseks, aega leida taas ennast.
Kõik hakkab järjest metsa poole kiskuma. Hinded on katastroof, eriala õpetaja sööb mu närvid peast ja ma ei mõista enam ennast , rääkimata teistest. Kuigi kohati tundub, et teistest ma saan paremini aru kui endast. Olen üritanud viimasel ajal minna mitut rada pidi korraga ja see ei ole midagi head toonud.
Terve tänase päeva olen mõtelnud, et olen viimane ajukääbik. Mis oleks kui mind poleks sündinud?- Kõigil oleks palju lihtsam, ei oleks enam seda Kristelit kelle süüks kõik veeretada, kes on alati kõigis jamades süüdi. Maailmas oleks jälle üks pätt vähem.
See kevad on olnud kõigist kevadeist raskem. Tamp on meeletu aga ma oleks pidanud sellega arvestama kui kooli vahetasin. Peaksin end vist lõhki rebima, et olla meele järele enda vanematele ja sama aegselt eriala õpetajale. Liiga erinevate vaadetega inimesed on need.
Aga õnneks on mul alles veel sõbrad, kes toetavad ja aitavad. Kuigi olen viimasel ajal väga palju inimeste hingesid lõhkunud. Tõesti, liiga palju.
Istun praegu voodil ja tunnen süümekaid kõige pärast mida olen teinud ja mida olen tegemata jätnud. Täna käis meie "kallis" naaber akadeemiaühikast sõimamas. Sõimas meil vene keeles näo täis ja ei lausnud sõnakestki eesti keelt. Alguses ajas jube närvi. Aga praegu ma saan aru. Ma sain täiesti aru millest ta rääkis( loomulikult kasvataja abiga). Tunnen isegi selle pärast süümekaid, et ei lase tal mõni öö rahus magada. Tunnen süümekaid vanemate ees, sõprade ees isegi enda koera ees, kes enam meie juures ei ela ja keda ma ei jõua enam vaatamas käia.
Kokku võtlikult siis- Tere mina olen Kristel. Olen suurim ajukääbik ja kurjuse hunnik. Kui te ei soovi jamadesse sattuda või haiget saada siis hoidke minust eemale.
Aga teie kallid inimesed, kes te ehk satute mu blogi lugema, nautige kena kevadet ja olge tugevad.
K.
