Sügis = Pimedus

Polegi ammu kribanud siia. Pole lihtsalt aega.

Jube raske on see kooli algus ja kogu sügis. Ilmad on nii kurnavad, koolis on raske, erialaliselt on raske, hingeliselt on raske...Kõik on nii nii raske. Võib-olla peaks lihtsalt aja maha võtma. Oi kui palju ma seda mõelnud olen aga ei ole aega , et aeg maha võtta. Ja kui siis võtadki üheks päevaks aja maha siis endal on küll hea olla aga mõningad teised inimesed lähevad selle peale nii kohutavalt närvi.

Tahaks praegu olla üksikul saarel. Seal võiks maas olla paks lumi ja mul võiks olla üks pisike majake. Tahaksin , et seal oleks mina ja minu armas koer ja minu pill. Rohkemat polegi vaja..aega enda jaoks. Aega elu üle järele mõelda.

Imelik, et just siis kui arvad, et oled ilusti järje peal ja kõik lähebki hästi kuid alati siis juhtub midagi, mis kõik peapeale keerab. Ise ei tohi ka valesid otsuseid teha. Nagu öeldakse : Halvad asjad tulevad ikka hulgakesi.

Jõudu pimedaks ajaks. Varsti läheb valgeks. Ning hoidke end tormi eest.

K.