Thursday, July 15, 2010

Tsivilisatsioonis

Olengi maalt tagasi. Vapustav aeg oli see. Eks vahepeal tekkis ikka igatsus suhtluse järele ja müra ja kõige sellise. Aga siiski oli hea seal. Mõtted sirgeks mõelda ja puhata looduse ja päikese rüppes. Viimastel öödel kippus asi siiski käest ära minema. Magada enam ei saanud, nägin unenägusid, mis tekkitasid palju mõtlemis ainet. Kuid pea on siiski selgem kui viimase paari kuu jooksul üldse olnud on. Seda tõestab ka mu ülim positiivsus ja lõbusus, mis on taas naasnud minusse. Ei tea küll kui kauaks seda on aga püüan seda hoida. Tuleks vist tehnikast siiski veidi rohkem eemale hoida, see kõik viib meeleolu ja tunded ja mõtted kuidagi madalamale levelile. Ei ole hea.
Midagi on muutunud siiski päris kapitaalselt. See rong on nüüd vist läinud. On jäänud ilus mälestus, nimi telefoni ja pilti arvutisse. Liigume edasi. Heisakem purjed ja pärituult edasi!!

Homme ootab ees kiire kuid ülimalt mõnus päev. Jälle linna mürast eemale aga sõprade seltsis. Ideaalne.

Veider. Mingil määral olen hakanud juba igatsema seda rutiini, mis kooliga kaasas käib. Kuidagi tuim on vahepeal olla ilma selleta.

Mõnusat jätkuvat kuumalainet!:)
K.

Friday, July 2, 2010

forever and always

Homme lähen maale.
Vanavanaema juurde. Ühest küljest hea. Nagu ma olen öelnud, et üksindus on hea. Seal saangi pikalt üksinda olla. Nauding. Loodus, vaikus, rahu, üksindus. Varusin siiski suuremas koguses raamatuid kaasa ja ka pill loomulikult. Iseasi kui palju nende jaoks aega jääb, sest tööd on palju teha. Saan ehk päikest ka. Loodan, et ära ei kõrbe, grill kana oleks päris vastik olla.
Jään igatsema suhtlust inimestega. Aga ei olegi vaja koguaeg suhelda kõigiga. Eile õhtul ja täna öösel oli väga tore. Sai isegi esimene sulistamine see suvi ära tehtud lõpuks Türi järves. Lubasin endale, et ei lähe kunagi enam siia järve ujuma aga näe, ujuda tahtsin ja läksingi.
Veider, ei suuda isegi endale antud lubadustest kinni pidada, mis siis veel rääkida nendest, mis ma teistele olen andnud.Rahstuseks võin siiski öelda, et teistele antud lubadustest pean rohkem kui endale antud.
Habras tunne on. Võtan kõike praegu väga hinge kuidagi aga samas jätab kõik mind väga tuimaks ja külmaks. Habras olen vist ikkagi. Noor-loll-pubekas-lapsik-blond-totu-naiivne-ullike-pime jne. Seda kõike võib minu kohta öelda ja rohkemgi veel. Tegelikult ega ei meeldiks kui nii öeldaks aga seda kõike ma siiski olen ju.
Jube jube.
Siiski mul on kaks sõbrannat, kelle eraelu läheb ülesmäge ja mul on selle üle siiralt hea meel ja loodan, et neil ei tule langust. Ärgu ainult kiirustagu ja õppigu üksteist hästi tundma. Muidu võib öelda: kiirelt tulnud, kiirelt läinud. Hoian neile pöialt ja edu kallikesed!!
Igatsen. Väga igatsen. Vahepeal ei saagi aru mida. Samas tean vägagi hästi mida.
Kuulasin täna ühte laulu, mille sisu oli huvitav ja pani mind ennastki mõtlema.
Palutakse olla aus ja avameelne. Olin. Nüüd on kuhugi ära kadunud, ei ole enam kellele avameelselt siis rääkida. Hirmutasin ära.
"..did I say something to honest, made you run and hide.."

Aga ilusat suve ja olgem mõnusad! :)
K.