Täpselt 4 kuud tagasi olin ma maailma kõige õnnelikum inimene. Järgi on ainult vare sellest õnnelikkusest.
Armastan enda sõpru üle kõige ja muud polegi vaja:)

:)

Vapustav.
Kõik läheb jälle ülesmäge. Eile käisin Tallinnas. Sain endale lõpuks enda isikliku pilli. Oh kui hea see on. Super lihtsalt. FC Türi ja FC Levadia mängu käisin ka vaatamas, kahjuks Türi kaotas 2:1. Siis sai päris mitu tundi mööda poode kapatud ja üht koma teist kokku ostetud. Ja siis..LOOMAAED!!! Nagu väike laps, eksole. Aga polnud aastaid käinud ja see külastus oli super. Istusime pikalt elevant Carli juures. Nii ilus( mis sellest, et jube kortsus ja must) ja aeglane loom. Rahustav oli teda jälgida. Meeletu. Troopikamaja oli kõhedust tekitav. Kalad on muidugi vägevad aga see suuuur ja kole ämblik...Mul hakkas kõhus keerama kui teda nägin. Siis kohtusin tiigriga. Kui ilus loom. Kui oleks võimalik neid kodustada, võtaks ühe endale ka. Maailma kõige armsam kiisu. Kohtusin ka lõvidega. Isalõviga vahtisin pikalt tõtt, ta oli nii kurva pilguga, et ma kohe ei suutnud sealt lahkuda. Lõpuks muidugi lonkisime sealt minema. Tanelil oli ja on siiani jalg väga haige , vaene mees kõndis statiivi abil. Suur respekt Tanelile, kes tuli hoolimata end haigest jalast meiega loomaaeda, ta vaevu liikus aga kuna oli lubanud, tuli ka. Lõpuks olime muidugi kõik läbi omadega. Madala tallaga plätudega päev läbi ringi tõmmelda..Jube.

Käisin just väljas. Nägin elus teist korda langevat tähte. Ei jõudnudki soovida midagi. Aga hea tunne tekkis. Aga ei tohi loota lootusetut. Muidu pettun. Aga ehk tõi see langev täht minuni midagi head, midagi väga head.
Viimased paar päeva olen üleüldse olnud kuidagi jube heas meeleolus. Rõõmus ja samas ka mõtlik. Energiat on palju.

Ohjah, tahaks nii palju kirjutada siia aga ei oska, taha ega suuda.
Ehk tuleb aeg, mil suudan kõik enda mõtted siia lagedale laduda.

Ilusat suve lõppu!
K.

Ok.

Pole ammu kirjutanud. Pole olnud tahtmist ja jaksu. Nüüd tuli siis selline meeleolu, et võiks jälle kirjutada.
Päris palju on juhtunud viimasel ajal.
Kui kaovad käest hiljuti leitud inimesed siis vastupidiselt tuletavad end meelde ammused tuttavad. Võtavad ühendust inimesed, kellega pole enam aastaid suhelnud. Veel mõni aeg tagasi mõtlesin, et hea, et nendega enam ei suhtle kuid nüüd kui kõik on oma teed läinud ja suureks kasvanud on kõik teisiti. Olen nüüd veidi nendega suhelnud ja näen, et ma pole ainus, kes on tulnud välja sellest mustast august, kus me kõik olime. Ka nemad on hakanud uut ja paremat elu elama. Imeliselt tore õhtu oli nendega, nostalgia. Selline tunne nagu oleks juba hirmus vana inimene ja saaks kokku enda lapsepõlve sõpradega ja tuletaks melde, mis häid ja halbu asju sai korda saadetud. Palju naermist oli täna.
Saavutan vaikselt juba enda positiivset meeleolu. Suudan olla suisa terve päeva rõõmus. Isegi mu napakad hullu-energia-napaka-lapsikuse hood on tagasi tulnud. Hetked , kus võtan väga vabalt, lollitan ja olen lihtsalt laps uuesti. Kuigi lapsepõlve peaks lõppema umbes 16 eluaastaga, aga keda see huvitab! Kuigi ega ma enam igaühe juuresolekul selline ei ole, valitud isikud, kellega suudan vabalt olla.
Elvas käisin ka laagris, seal juhtus ka asju. Või õigemini, see aasta ei juhtunud midagi aga tänu sellele tulid meelde viimased kakas aastat. Hakkasin end isegi korraks vihkama. Aga see läks ka õnneks üle. Olen vist nüüd õppinud ennast taltsutama ja emotsioone kinni hoidma.
Enam ei vaata sellise..no ma ei oskagi öelda, mis meeleoluga möödunud kevadele. Vaatan nüüd seda teisiti- olin õnnelik ja hea, et see minuga juhtus, ilus aeg oli. Igatsen loomulikult, ega sellised asjad ei lähe meelest. Kui laspel mänguasi katki läheb, nutab ta korra, ostad talle uue ja kõik on jälle korras. Selle kevadega nii ei ole, ei saa anda mulle uut sellist kevadet ja teha nägu, et seda ei ole olnud. Vaatan rõõmuga ja loomulikult ka kurvastusega sellele ajale tagasi. Nagu ka üks Tanel Padari laul- tänan sind kõige eest. Super lihtsalt. Elu tuleb vaadata positiivselt. Kõik tuleb läbi elada ja omalnahal kogeda, siis saab teada, mis on elu.
Saan endale uue pilli kohe. Ja uut kooliaastat, mis juba uksele hakkab koputama, võtan vastu puhtalt lehelt. Ei saa küll midagi möödunut kustutada aga kui vihik täis saab, tuleb ju uus vihik võtta ja sinna uusi asju kirjutada, nii kavatsen ka teha uue õppeaastaga, kirjutada uut ja korralikku materjali enda ellu.

Küll võib alles palju kirjutada:) Aga ega ma rohkem ei kirjutagi.
Olgem rõõmsad ja nautigem seda imelist viimast suvekuud!:)
K.