Panic

Raske on.
Solf on minu jaoks mõistatus teisest dimensioonist. Võimatu loogikata asjandus. Kes selle välja mõtles??? Keegi, kes tahtis mulle halba.
Oh jah, jälle ma paanitsen üle. Ei ole ju nii hull. Vajab harjutamist ja rahulikkust. Aga kui on ikka elevant kõrvapeal siis ei tule ju midagi välja. Eks tuleb midagi välja mõelda.
Praegu peaksin ka solfi õppima ja marmortahvlit lugema aga kuidagi ei jaksa. Peavalu on kohutavalt suur ja meeleolu alla nulli. Peaks külmikust jäätise välja kaevama, ehk paraneb ka sellega tuju.
Keegi ei saa aru, et solf on liiga raske. Kallis klassivend käis just minu toas ja ütles, et see on lihtsamat sorti matemaatika. Matemaatika on mul tugev aga solf ei ole ju matemaatika, muidu ma saaksin sellest aru!!

Tujud käivad ka nagu ma ei tea, mis asjad. Kuidas nii on üldse võimalik elada?!?!
Paanikaosakond nagu ma olen. Ma paanitsen saja asja pärast korraga ja nüüd ei saagi enam aru, mille pärast ma siis lõpuks hirmul olen?
Nii ja nüüd on jälle tuju tõus.. Ma vist hakkan lolliks minema..peaks psühiaatri juurde minema ja vaatama äkki annab mulle rahusteid ja unerohtu. Mõlemaid oleks vaja vist.

Ma nüüd siis üritan siiski enda õppimistega ühelepoole saada. Inglise keel on vaja ka veel ära teha:(

Ööd.
K.