...

Mõtlesin ,et tahaks midagi kirjutada ja kirjutangi.
Täna veetsin küllaltki toreda päeva kuigi raske oli.Pool päeva viigipükstes olla ja pilli puhuda ja vanematega kuskil ringi trallata ei ole just rahustav. Kuid kõigest hoolimata veetsime Riinuga toreda õhtu.Rääkisime inimestega , kes suutsid meie tuju tõsta lakke ja hetkega allapoole nulli seda ajada. Mis seal ikka, elu ja tunnete maailm ongi selline:) Kirjutasime isegi ühele toredale laulule uued sõnad:

Ref. Ei tahagi minna, et paremat leida,
siia jään, kus mu tunnete maa.
Mis südames soovin ja hinges ma ihkan,
endaga kaasa siit võtma ma pean.

Ei tahagi minna, vaid lõpuni jääda,
siia kooli, kus maailm mul on.
Su lagunend trepil tuulte käes laulan,
koduselt kallis Su kollakas toon.

Kuid siin koolis on toredaid poisse,
kuhjaga virke ja pirtsakaid ka.
Siis ma ei kurda, siis ma ei kaeba,
vaid lähen rõõmuga sinu klassi.

Ref.

Meie koolis on palju piffe,
püsimatud neil tunded ja meel.
Kuid kui leiavad selle õige,
armunuid täis me kool on siis ka.

Kui ma midagi soovida võiksin,
Sulle mu tormidest räsitud kool.
Õpeta noori ja toeta ka vanu,
muidu me muusikud targaks ei saa.

Ref.

No selline siis...Oi jah..nüüd tuleb tuttu minna , et hommne raske päev üle elada-EST-NOK on Estonias. Ja loomulikult möödub päev kiirelt, sest on mida ootama jääda ja loodan, et ootus ka täitub.
Ööd.K.

"Kõike võib tahta, karta ja loota. Seda, mis tuleb-mitte keegi ei oota"