Üldiselt.

Kirjutasin ikka viimati väga ammu. Ja ega mul poleks seegi kord pähe tulnud kribada, kui eile öösel üks tore inimene poleks mu mõtteid siia suunanud.
Vaatasin viimaseid postitusi.. Päris naljakas. Rääkisin kevadest.. Praegu on käes jälle talv.. Ei oskagi seisukohta võtta, kas see on nüüd hea aastaaeg või halb. Võiks nagu veidi külmem olla. Paistab, et minu lemmik teemaks on pidevalt aastaajad ja ilm- kohutav.

Nohunohunohu. see on hullem kui kõrge palavik. Võiks juba lahti saada sellest, piirab elamist palju.
Paistab, et ma olen end lõpuks kätte võtnud. Käin päris kenasti koolis ja õpin õhtuti isegi. Tööle andsin ka lahkumisavalduse ja peagi tuleb hingamisruumi juurde. Praegu on koguaeg mingid tegemised ja oma eluks väga palju aega ei jäägi. 8.veebruar saan sellest õudusest lahti. Kahjuks on sellises kohas töötades see aeg lõputult pikk. Olen töötanud seal vaid pool aastat aga tunne on nagu oleksin aastaid sealne ori.
Autokool hakkab ka läbi saama. Juhiload, siit ma tulen!! Ei jõua ära oodata, et neid kätte saada ja siis enda armsale Lancerile hääled sisse ajada. Kui vaadata asjale väga lootusrikkalt siis peaksin veebruari alguseks kätte saama, halvemal juhul veebruari lõpuks. Igaljuhul on see juba kohe!
Kui eelmises postituses mainisin, et loodan, et kõik jääb ka üli-heaks, siis võin enda rõõmuks öelda, et jäigi ja on siiamaani. Olen tohutult õnnelik selle üle. Jään ka õnnelikuks.
On vaid paar asja, mis saaksid paremuse poole minna veel- mu hinded, pillimäng, tervis ja võimalus rohkem kodus käia. Igatsen enda koduseid ikka väga. Käin seal ikka liiga harva. Piinlikult harva. Nüüd ei tea ka, millal uuesti saan minna. Vennaraasul tuleb peagi pisike juubel, saab 15. Ja kahjuks ei saa ma ka siis veel koju. Kõige halvemal juhul saan minna alles veebruaris. Aga mis seal ikka. Hoian nendega ühendust ja kõik on korras. Tuleb ära kannatada.

Palju üldistavat ja ebavajalikku infot sai nüüd siia üles topitud. Aga noh, ehk on see mu blogimise uus algus:)

Ilusat talve,
K.