Tulidki. See kõik oli tore. Aga ega midagi läbi pole. Kõik alles algab. Lihtsalt. Kõigil on mõtlemis aega vaja. Mina igatahes mõtlen ainult heast. Kuigi nagu te kõik teate, siis minule väga ei sobi mõtlemine. Mitte, et ma arvaks, et ma loll blondiin olen. Vaid..No saate aru küll. Ma kipun asju üle mõtlema.
Küll kõik saab korda. Veel paremaks kui enne. Positiivsus ja edu ja õnn on mind juba mõnda aega saatnud, loodan, et see mind veel maha ei ole jätnud. Sest kui on.. Siis teist korda ma seda enam vist üle ei ela.
Väga masendav tekst. Mida ma ajan. Elu läheb igal juhul edasi. Lihtsalt oleksin rööpast maas.
Jälle olin pessimist, Miks ma olen. Kõik on ju super hästi. Mul pole ühtegi põhjust selles kahelda. Kõik oli super, on super ja loodan, et ka jääb nii.

Õues on juba kõik nii vapustavalt ilus. Ei suuda kohe kuidagi koolis olla ja harjutada. Ikka ja jälle kisub õue päikese kätte mõnulema. Peaks end kätte võtma. Kiireks läheb muidu. Kuigi vist ei pea opile ikkagi minema, sest silm tegi imepärase pöörde ja on vist korras. See tähendaks ühtlasi seda, et ma ei pea eriala eksamit varem sooritama, mis on ka üli super. 1,5 nädalat on pikk aeg. Vähemalt minu jaoks, mis harjutamist puudutab.

Ilus.
K.