Kevad kevad kevad...

Ettevõtmine kulgeb suhteliselt konarlikult.. Aga siiski kulgeb. Ja nüüd tuleb asi kindlasti kulgema panna, sest muidu võib juhtuda päris hirmus asi..

26.mai pean minema operatsioonile..Hirmutav. Aga peab minema, siis saab silm lõpuks korda ka. Jube vastik on olla ju koguaeg nii, et silmast jookseb vett. Inimesed, kes mind esimest korda näevad, küsivad tihti, et miks ma nutan..Päris tüütu on kõigile seletada, et ma ei nuta ja blablabla..

Viimase kahe kolme nädala jooksul on päris palju juhtunud. Või kuidas nüüd öeldagi.
Eelmine aasta õitses üks lill meeletult aga närtsis ära. Oli suur kahtlus, et see lill ei hakka veel niipea õitsema. Aga vist eksisin. Seda õitsemist ei saagi ette näha. Nüüd on ta juba õitsele puhkemas, kohe-kohe puhkeb õide. Praegu veel alles piilub.
Igatahes jah. Ma tunnen end õnnelikult ja kurvalt ja väsinult ja energiliselt. Kõike korraga. Väga veider. Lõbus. Eks näis, mis tulevik toob.
Hetkel on asjalood niiviisi, et mida tund edasi, seda kurvemaks ma muutun. Ei , vast mitte kurvemaks. Aga ..Seda on keeruline seletada. Midagi nagu toimub. Tühjemaks jään. Keeruline.

Lõpuks on tõeline kevad käes. Seda on näha ja tunda...
K.