tule kui saad

On kaunis öö , sa kusagil viibid .
Kell seinal lööb , mul südames kriibib .
Mis mõtet ööl , sel ööl .
See edasi ei vii .
Mis aja vöönd , on see milles triivid .

Nii mõndagi sa veel ei tea , nii mõndagi sa teadma pead .

Et sa teaks sind ootama ma jään ,
pole tähtsust mis kell , mis kuus on see päev .
Et sa teaks sind ootama ma jään ,
tule siis kui sa saad kui on õige päev .

On vaikne öö , mind pimedus paitab ,
või on see rööp mis heledus peidab .
Veel pole söönd sel ööl ,
end mõtetest toidan .
Mu süda lööb , see valusid varjab .

Need on Inese laulu sõnad, mis käivad minuga praegu nii ühte. Tunnen nendes sõnades enda praegust olukorda. Aga eks kõik on korras. Hingamisruumi on vaja ja ei tohi enda kohustusi unustada. Ja kõik ei ela päevast normaalset elu vahel peab ka muid ohvreid tooma. Kõik on korras. lihtsalt see laul on praegu liiga hea.

Täna harjutasin võimsalt. Hea on olla kohe.
Lebokal saab ka juba istuda ja kooli ees trepil vahetundides. See tähendab, et kevad on nüüd täiesti käes ja ei kao enam kuhugi.

Aga olgu, õpin nüüd kirjanduse valgustuse kontrolltööks edasi ja kui sellega lõpetan, hakkan " Faustiga" möllama ja pärast seda kui jõuab, siis muusikaajalugu on ka veel moodles. Ehk siis. Tänane öö läheb moodle seltsis.. Masendav.

Ööd.
K.