Day 8

Täna täpselt 3 aasta tagasi oli väga veider päev. Leidsin just ühe toreda pulgakese sellest päevast.
Igatahes..Täna on siis juba nädal ja üks päev. See päev pole küll läbi aga siiani on kõik korras.. Kartsin kohati orkestriga kokku saamist, sest see tähendab väljas käimist pauside ajal.. Ma käisin ka väljas.Aga ainult juttu ajamas nendega ja mul ei tulnud kordagi pähe isegi, et tahaks ka..:D

Täna on ikka võimas päev. Nagu ennist mainisin siis 21.03.2008 oli vägev päev, täna on täpselt 100 päeva laulupeoni, täna on Laura sünnipäev.. Väga tähtsaid asju täis päev:)

Ilm on ainult kole..
K.

1 week!

Täpselt tund aega tagasi sai nädal täis. Super!!

Head ööd, unedemaa kutsub juba..
K.

Day 6!!!

Tänane siis. Või nüüdseks juba eilne. Päris veider päev oli. Isu tekkis kaks korda. Ühe korra pidin lihtsalt tugev olema, teine kord polnud isegi võimalust selle isu rahuldamiseks.
Eilne (reede) õhtu oli ikka päris karm. Asjad kiskusid nii käest ära. Üks hetk lihtsalt inimesed enam ei kannata ja plahvatavad. Aga õnneks leidsid asjad siiski positiivse lahenduse. Mis on muidugi hea. Öösel magada ei saanud eriti. Kahel põhjusel. Kui ma ei mõelnud parajasti enda konkurssi peale siis keerles peas just nimelt see õhtune plahvatamine ja vastupidi. Lõpuks siiski magasin ka veidi:)

Tänane algas naljakalt. Hommikul oli väga vägev bussisõit. Tartusse lähevad tõesti heade mõtetega inimesed. Kogu buss oli terve tee väga ärevas meeleolus ja bussis olev rahvas suhtles omavahel väga lõbusalt. Siin juures lisaks, et tegemist oli tavalise täistunni ekspressiga , kus enamus inimesi on omavahel võõrad. Vägagi lõbus oli. Konkurss läks ka nii nagu läks. Arvasin, et kehvasti, kuid mu eriala õpetaja oli rahul ja suisa kiitis. Super!

Koju tagasi tulles käisin ka vanaema juurest läbi, keda pole näinud pea pool aastat. Tore oli. Ja nüüd olen terve õhtu veetnud enda perega ja tädiga, kes tuli üle pika aja Inglismaalt tagasi. Väga..meeleolukas õhtu, peaks mainima:D

Homme päeval siis linna tagasi.. Ei viitsi nagu üldse. Aga peab minema..
K.

Day 5!!!!!

Täna oli päris normaalne päevake siis. Õhtul tuli ka korra isu, kui tuli meeletu tuju muutus hetkeks, kuid suutsin selle õnneks kohe maha suruda. Veider päev on olnud. Ei oskagi kusagilt alustada praegu. Suht virr-varr on kõik praegu. Kurb olen, sest ootasin tänast õhtut aga saan täiesti aru, et alati ei saa kõik minna nii nagu plaanitud, tekivad vahel asjad, mis segavad. Iseenesest tore õhtu koos Anni ja Kristiniga. Kohvi joomine ja pikad ja sisukad ja mõnusad vestlused. Homme on konkurss siis. Suht tundetu olen selles osas praegu. Peaks magama minema. Ei viitsi. Peaks asju pakkima. Ei viitsi. Ehk siis, suht viitsimatuse tuju on. Ei oskagi midagi vist kirjutada praegu. Loodan, et homme läheb hästi. Peas on kõik praegu segamini. Ei saa praegu midagi aru. Tahaks kusagile minna. Jälle see sama teema, et ära siit. Mitte, et tahaks millegi eest põgeneda vaid lihtsalt tahaks kusagile seigelda. Igatsen midagi. Ootan midagi. Kas keegi ütleks mulle, mida ma igatsen ja ootan? Palun!?

Edu siis kõigile puhkpillidele homseks!
K.

Day 4!!!!

Asi edeneb. Täna oli päris hea päev. Tuju oli põhimõtteliselt koguaeg hea. Isu ei tulnud kordagi taaskord, mis on nii hea. Aga ma kardan, et see kõige raskem aeg alles tuleb, kui tulevad vajadused selle vana vastiku asja järele. Siis pean lihtsalt tugev olema.
Täna oli päris naljakas päev. Hommikul ei jõudnud ma jälle solfi. Uni on lihtsalt liiga magus. Eriti kui teed korraks silmad lahti ja näed kaunist päikest aknast sisse piilumas, toas on mõnusalt soe ja voodi on jumalikult pehme. Kohe kuidagi suuda ju sellisest paradiisist üles tõusta. Kui lõpuks üles sain, tuli juba jooksuga klaverisse tormata. See tund oli naljakas nagu alati. Siis tuli eriala..saatuslik tund, mida ootasin juba eilsest saadik. Tänasest tunnist pidi ju sõltuma minu minek Tartu või mitte. Ja nüüd on lood nii, et ma ikkagi lähen. Mu hea õpetaja süstis minusse veel viimast energiat ja tahtejõudu, et see asi ära teha. Nüüd ongi lood nii, et laupäeval kell 9.00 istun bussijaamast bussi peale. Aga pärast eriala tundi alles hakkas nalja saama. Nimelt pani mu klaveri õpetaja mulle täna kohustuseks anda ühele pisikesele tüdrukule klaveri tundi. Sain loo hommikul kätte ja mul oli aega mõned tunnid see selgeks õppida, et tüdrukule ette mängida ja talle seda õpetama asuda. Selgeks sain selle ligikaudu 10 minutiga. Veider. Ma olen üldklaver. Kui tulin siia kooli, siis klaveriõpetajad, kes mind kuulasid, ütlesid, et ma olen alla esimese klassi taseme. Ja nüüd ma pidin siis enda olematuid klaveri teadmisi väikesele tüdrukule edasi andma. Lõppude lõpuks ma ei olnudki päris juhmakas ja plika sai enda lookese peaaegu selgeks. Minul sai aga selgeks see, et väikeste laste õpetajat minust ei saa...

Nojah..mis meil siin ühikas kõik toimub..eile oli meil tulekahju. Kusagilt katuse alt oli suitsu tulnud ja vingu olid kõik kohad täis. Kohale sõitsid kolm tuletõrje autot, üks tõstuk, kiirabi ja politsei. Päris hull. Möllasid siin üle poole tunni ja tule kollet ikka üles ei leidnud, ütlesid, et kõik on okei. Päris hirmus on siin nüüd olla teadmisega, et seda ei leitud üles ja nüüd liigub see äkki kusagil meie seinte vahel...
Vähe sellest, et meil tulekahju oli. Meil on siin ikka muidu ka nõme. Käskkirju saavad inimesed, kes rikuvad küll eeskirju aga nad ei häiri kedagi. Aga inimene, kes häirib meie elu siin, rikub korda ja sööb teiste närve vähemalt kolmel ööl nädalas. Talle ei tehta mitte midagi. Kuhu on kadunud õiglus ja ausus! Minul isiklikult viskab see juba üle, sest meie tuba häirib see isik arvatavasti kõige enam. See asi on läinud liiga kaugele.

Aga tegelikult on kõik täiesti okei. Kevad on kohe käes. Võiks muidugi rohkem sulada...
K.

Day 3!!

Natuke vara küll öelda , et kolmas päev aga tahtsin lihtsalt postitada. Täna pole ka kordagi isu olnud. See on ainult hea.
Tänane algas ka üleüldse imeliselt. Mõtlesin, et tänane ei saagi halvasti minna, sest hommik oli imeline. Ärkasin tund enne äratuskella ei millegi peale üles, olin meeletult heas tujus, nautisin päikest. Terve hommik oli mõnus. Koolis läks kiirelt ja ilma probleemideta.
Siis läksin aga klaveriga konkurssi lugusid kokku mängima. Ja vat nüüd on mul tõsine kahtlus , kas minna üldse Tartusse konkurssile. See oli täiesti kohutav. Miks ma peaks minema ja laskama ennast maatasa tampida teiste poolt. Niigi madal enesehinnang on mul ju, see teeks asja veel hullemaks. Ja niiviisi kaob viimanegi isu pilli mängida ära.. Kuigi see peaks just tahte jõudu andma. Aga mulle ei anna. See nõrgestab mind. Ma ei jaksa siis enam midagi. samas, ma pole kunagi ühelgi konkurssil käinud ja oleks aeg siis minna ja asi ära proovida. Aga hirm on. Mitte, et ma närvis oleks aga mul on hirm...Oh õuduste õudust. Kuulasin just ära ka esmaspäevase osakonna kontserti. See oli täiesti katastroof. Dünaamika-0, teksti täpsus-0. Kõik lonkas, vahet pole, kas ma mängin keelega või ilma, kostub ikka sama. Ainuke, mis oli olemas oli toon. Aga ainult tooniga ei lähe ju kuskile võistlema.. Masendav.

Lähen parem varsti jalutama , naudin ilma ja mõtlen omi mõtteid rahulikult. Klasse niikuinii ei ole ja harjutada seetõttu ei saa.

K.

Day 2!!

Asi areneb. Täna on juba päris hea olla. Pole kordagi isu peale tulnud. Imelik on ainult see, et kõik, kes on haisu ninna saanud minu praegusest ettevõtmisest, naeravad selle üle või lihtsalt käituvad veidralt. Kas see tundub siis tõesti nii võimatu, et mina sellega hakkama saaks?? Ma suudan seda. Ma tahan seda. Ma saan hakkama. Ja seekord mul pole vaja, et minusse usutakse, sest ma tahan ise seda. Lihtsalt, palun mitte mul jalgealust alt ära tõmmata, sest siis läheb mul palju raskemaks.

Ohjah, täna oli siis koolipäev ju ka. Masendavalt pikk nagu alati. Ei midagi uut ja põnevat.
Sain just veidi aega tagasi kätte plaadi, mis lindistati eilsest osakonna kontsertist. See vist on nii kohutav, et mu arvuti ei taha seda mängida. Ehk siis pean ootama selle kuulamisega homseni, kui Bethi tagasi tuleb, lubab mul ehk enda arvutist kuulata. Päris hirm on selle plaadi sisu pärast.

Täna süüa tehes juhtus kummaline asi. Ma soolasin toidu ikka kapitaalselt üle. Loodan, et see pole märk millestki. Samas...see märk on ennast lihtsalt väga kaua peitnud, sest teema, mis seda puudutab, pole kordagi kuhugi kadunud olnud. Vist.

Ohjah. Lähen nüüd vist kõndima. Lähen paksuks muidu. Ja seda kardan ma praegu veidike..

K.

Day 1 !

Raske raske raske. Aga vajalik. Ehk siis , milles asi? Nonoh..ma nüüd üle pika aja võtsin siis ise lõpuks kätte, ilma kellegi soovituseta ja otsustasin proovida uuesti "puhas" olla. Kui seda nüüd nii nimetada. Ei , ärge arvake, et ma narkar olen. Ma ei ole, vihkan sellist kraami. Asi on hoopis muus. Aga jah. Siin ma nüüd olen. Esimene päev peaaegu seljataga. Hommik ei olnudki väga keeruline. Praegu on aga nõrkus. Lõppematu söögi isu ja jõuetus. Võib-olla on asi mõtlemises kinni, ei tea. Aga loodan, et homme on juba parem. Vähemalt üks tuttav väitis, et teisel päeval tunneb juba end paremini ja tuleb uut energiat. Eks näis mis saab. Ma ei hakka kellelegi ega ka endale lubadusi selles osas andma, sest eelmine kord, kui seda tegin, läks päris kehvasti. Parem lasen asjal minna ja üritan lihtsalt tugev olla. Loodan, et selle suure muudatusega suudan keerata ka uue lehe enda eluraamatus. Sest see muudab päris kindlasti mu elu. Kui mitte palju siis mingil määral kindlasti.

Iseenesest on tänane päev päris veider olnud. Koolis ma jälle ei käinud. Või noh, koolis ma ju olin aga ei viibinud nendes klassiruumides, kus oleks pidanud- harjutasin. Kuna täna oli osakonna kontsert, kasutasin julmalt ära meie kodukorda ja ei läinud tundidesse ja eelistasin harjutada. Sellest hoolimata läks osakonnakas üpris kehvasti. Aga eks oli asi ka selles, et ma ei suutnud enam süveneda. see on päris keeruline, kui oled 1,5 tundi aulas kuulanud seda kontserti ja külmetanud. See oli üleüldse vist ajaloo pikim osakonnakas. Algas 15.00 nagu alati ja lõppes vahetult enne 18.00 , esinejaid oli u 21 ja kõigil ligikaudu 10 minutised kavad. Kahju õpetajatest, kes seda kuulama pidid.

Kummikud jalga!
K.

Lollus

Inimesed on ühed lollid olevused. Kas meil on raske kuulda võtta seda, mida ema meile väiksest peale rääkinud ja õpetanud on? Kas meil on raske õppida teiste vigadest? Kuid ometi tahame me kõik ikka omal nahal järele proovida. Ja tagajärjed ei pruugi ju olla alati kõige paremad. Paljusid asju hakatakse kahetsema pärast nö järele proovimist. Ma olen alati mõelnud, et elada tuleb instinktide järgi. Aga ei, tuleb siiski ka veidi kaine mõistusega mõelda. Nii palju asju on tuksi keeratud mõtlematuse pärast, kurb.

Tegelikult on kõik okei. Järgmine nädal on konkurss ja pärast seda jälle üle pika aja koju. Ei teagi, kas tahan nii väga minna aga eks peab ikka minema. Tädi tuleb ja vaheaeg on ka ikkagist ju.

Õues juba sulab!
K.

Veider...

Väga veider on olla. Viimased kaks päeva on täielik masendus peal. Aga elus esimest korda pole mul õrna aimugi, miks. Ja seetõttu on see väga kurnav. Aga vähemalt see aitab mul harjutada, sest pole tahtmist midagi muud teha. Kui välja arvata tänane päev- otsustasin lihtsalt jalutama minna. Vapustavalt hea tunne oli. Ja jätkuvalt on see tunne, et tahaks kuhugi ära. Täna isegi leidsin selle koha. Istusin metsas. Aga seda rahu ja rõõmu ei olnud kauaks mulle antud, sest selle rikkus üks armas perekond, kes otsustas samas kohas peatuda ja jalga puhata, kus minagi. Seega pidin lahkuma, ebamugav hakkas. Nüüd on terve nädal vaba aega, arvatavasti viibin tihedamalt nüüd metsas. Seal on nii tohutult hea lihtsalt. Ma ei kujuta ette mitmendat korda ma juba avastan, et selles metsas saan ma rahu. aga näe, iga kord on see mulle nagu uus avastus.

Homme siis ettemäng..loodan, et läheb hästi. Peab minema. Muud moodi ei tohigi minna.

Nägin eile ja üle-eile pajutibusid, see tekitas hea kevadise meeleolu. Lõpuks ometi.

Head õhtut.
K.

Asjad paranevad. Lõpuks. Kiiremini kui ma arvasin. Kas ma olen nõrk kui ma andestan? Või olen nõrk kui ei andesta? Ei, öeldakse, et andesta aga ära unusta. Elu läheb edasi. Loodan, et kõik on ja saab olema ka nüüd nii nagu lubati. Usaldus usaldus usaldus. seda peab olema.

Pole ammu selliseid postitusi teinud. Aga märksõnad ja lühilaused on praegu väga teemas ja mugavad.

Ilusat õhtut!
K.

Kas tead...

Minge kõik kuupeale. Murtud. Vihane. Vihane enda ja teise peale. Kõik on väga valesti. Usaldus. Raske asi. Masendav. Tahaks..Tahaks.. Tahaks ära.
Armastus ja vihkamine. Öeldakse, et nende vahel on üks väike samm. Minu jaoks käivad need praegu vist käsikäes. Kurb.
Praegult on väga hea laul Helen - Kas tead.

Kohe on kevad, kõik juba sulab.
K.