Day 1 !

Raske raske raske. Aga vajalik. Ehk siis , milles asi? Nonoh..ma nüüd üle pika aja võtsin siis ise lõpuks kätte, ilma kellegi soovituseta ja otsustasin proovida uuesti "puhas" olla. Kui seda nüüd nii nimetada. Ei , ärge arvake, et ma narkar olen. Ma ei ole, vihkan sellist kraami. Asi on hoopis muus. Aga jah. Siin ma nüüd olen. Esimene päev peaaegu seljataga. Hommik ei olnudki väga keeruline. Praegu on aga nõrkus. Lõppematu söögi isu ja jõuetus. Võib-olla on asi mõtlemises kinni, ei tea. Aga loodan, et homme on juba parem. Vähemalt üks tuttav väitis, et teisel päeval tunneb juba end paremini ja tuleb uut energiat. Eks näis mis saab. Ma ei hakka kellelegi ega ka endale lubadusi selles osas andma, sest eelmine kord, kui seda tegin, läks päris kehvasti. Parem lasen asjal minna ja üritan lihtsalt tugev olla. Loodan, et selle suure muudatusega suudan keerata ka uue lehe enda eluraamatus. Sest see muudab päris kindlasti mu elu. Kui mitte palju siis mingil määral kindlasti.

Iseenesest on tänane päev päris veider olnud. Koolis ma jälle ei käinud. Või noh, koolis ma ju olin aga ei viibinud nendes klassiruumides, kus oleks pidanud- harjutasin. Kuna täna oli osakonna kontsert, kasutasin julmalt ära meie kodukorda ja ei läinud tundidesse ja eelistasin harjutada. Sellest hoolimata läks osakonnakas üpris kehvasti. Aga eks oli asi ka selles, et ma ei suutnud enam süveneda. see on päris keeruline, kui oled 1,5 tundi aulas kuulanud seda kontserti ja külmetanud. See oli üleüldse vist ajaloo pikim osakonnakas. Algas 15.00 nagu alati ja lõppes vahetult enne 18.00 , esinejaid oli u 21 ja kõigil ligikaudu 10 minutised kavad. Kahju õpetajatest, kes seda kuulama pidid.

Kummikud jalga!
K.