Day 4!!!!

Asi edeneb. Täna oli päris hea päev. Tuju oli põhimõtteliselt koguaeg hea. Isu ei tulnud kordagi taaskord, mis on nii hea. Aga ma kardan, et see kõige raskem aeg alles tuleb, kui tulevad vajadused selle vana vastiku asja järele. Siis pean lihtsalt tugev olema.
Täna oli päris naljakas päev. Hommikul ei jõudnud ma jälle solfi. Uni on lihtsalt liiga magus. Eriti kui teed korraks silmad lahti ja näed kaunist päikest aknast sisse piilumas, toas on mõnusalt soe ja voodi on jumalikult pehme. Kohe kuidagi suuda ju sellisest paradiisist üles tõusta. Kui lõpuks üles sain, tuli juba jooksuga klaverisse tormata. See tund oli naljakas nagu alati. Siis tuli eriala..saatuslik tund, mida ootasin juba eilsest saadik. Tänasest tunnist pidi ju sõltuma minu minek Tartu või mitte. Ja nüüd on lood nii, et ma ikkagi lähen. Mu hea õpetaja süstis minusse veel viimast energiat ja tahtejõudu, et see asi ära teha. Nüüd ongi lood nii, et laupäeval kell 9.00 istun bussijaamast bussi peale. Aga pärast eriala tundi alles hakkas nalja saama. Nimelt pani mu klaveri õpetaja mulle täna kohustuseks anda ühele pisikesele tüdrukule klaveri tundi. Sain loo hommikul kätte ja mul oli aega mõned tunnid see selgeks õppida, et tüdrukule ette mängida ja talle seda õpetama asuda. Selgeks sain selle ligikaudu 10 minutiga. Veider. Ma olen üldklaver. Kui tulin siia kooli, siis klaveriõpetajad, kes mind kuulasid, ütlesid, et ma olen alla esimese klassi taseme. Ja nüüd ma pidin siis enda olematuid klaveri teadmisi väikesele tüdrukule edasi andma. Lõppude lõpuks ma ei olnudki päris juhmakas ja plika sai enda lookese peaaegu selgeks. Minul sai aga selgeks see, et väikeste laste õpetajat minust ei saa...

Nojah..mis meil siin ühikas kõik toimub..eile oli meil tulekahju. Kusagilt katuse alt oli suitsu tulnud ja vingu olid kõik kohad täis. Kohale sõitsid kolm tuletõrje autot, üks tõstuk, kiirabi ja politsei. Päris hull. Möllasid siin üle poole tunni ja tule kollet ikka üles ei leidnud, ütlesid, et kõik on okei. Päris hirmus on siin nüüd olla teadmisega, et seda ei leitud üles ja nüüd liigub see äkki kusagil meie seinte vahel...
Vähe sellest, et meil tulekahju oli. Meil on siin ikka muidu ka nõme. Käskkirju saavad inimesed, kes rikuvad küll eeskirju aga nad ei häiri kedagi. Aga inimene, kes häirib meie elu siin, rikub korda ja sööb teiste närve vähemalt kolmel ööl nädalas. Talle ei tehta mitte midagi. Kuhu on kadunud õiglus ja ausus! Minul isiklikult viskab see juba üle, sest meie tuba häirib see isik arvatavasti kõige enam. See asi on läinud liiga kaugele.

Aga tegelikult on kõik täiesti okei. Kevad on kohe käes. Võiks muidugi rohkem sulada...
K.