Tänane siis. Või nüüdseks juba eilne. Päris veider päev oli. Isu tekkis kaks korda. Ühe korra pidin lihtsalt tugev olema, teine kord polnud isegi võimalust selle isu rahuldamiseks.
Eilne (reede) õhtu oli ikka päris karm. Asjad kiskusid nii käest ära. Üks hetk lihtsalt inimesed enam ei kannata ja plahvatavad. Aga õnneks leidsid asjad siiski positiivse lahenduse. Mis on muidugi hea. Öösel magada ei saanud eriti. Kahel põhjusel. Kui ma ei mõelnud parajasti enda konkurssi peale siis keerles peas just nimelt see õhtune plahvatamine ja vastupidi. Lõpuks siiski magasin ka veidi:)
Tänane algas naljakalt. Hommikul oli väga vägev bussisõit. Tartusse lähevad tõesti heade mõtetega inimesed. Kogu buss oli terve tee väga ärevas meeleolus ja bussis olev rahvas suhtles omavahel väga lõbusalt. Siin juures lisaks, et tegemist oli tavalise täistunni ekspressiga , kus enamus inimesi on omavahel võõrad. Vägagi lõbus oli. Konkurss läks ka nii nagu läks. Arvasin, et kehvasti, kuid mu eriala õpetaja oli rahul ja suisa kiitis. Super!
Koju tagasi tulles käisin ka vanaema juurest läbi, keda pole näinud pea pool aastat. Tore oli. Ja nüüd olen terve õhtu veetnud enda perega ja tädiga, kes tuli üle pika aja Inglismaalt tagasi. Väga..meeleolukas õhtu, peaks mainima:D
Homme päeval siis linna tagasi.. Ei viitsi nagu üldse. Aga peab minema..
K.
No comments:
Post a Comment