Kõik variseb koost. Halvad asjad tulevad ikka korraga. Ja käes nad nüüd jälle ongi. Ei olnud seda rahu ja õnne kauaks antud. Kõik, absoluutselt kõik variseb...

Ema ei mõista mind. Saab aru, et minuga pole korras, küsib, et räägiksin. Mina ütlen, et ei taha rääkida. Ja kui siis pika pealekäimise peale mõne aja pärast olen nõus rääkima.. Siis saan jälle teistpidi peapesu. Ta ei mõista mind absoluutselt. Tahab suisa raamatud käest ära võtta, ma olevat liiga lolliks läinud peast. Raske on talle seletada, mis minuga toimub kui ma ise ka veel aru ei saa. Kuidas teha talle selgeks, et hetkel ongi viga selles, et ma otsin, milles viga on.
Eks püüan temaga rahulikult võtta, tal ka raske aeg.

Jaanipäev möödus üpris toredalt. Sõitsime sõbrantsiga Tabasallu. Olen ammu enda piirid ära tunnetanud aga paistab, et mitte veel täielikult. Aga praegu on väga hea olla. Kuigi ega seda vist kauaks ei anta. Head meeleolu ja tunnet.
Kuigi ega see meeleolu ka teab, mis super ei ole. Küll see ükskord paraneb.

Häid pühi!
K.