Nädalavahetus...

Mõnus tunne on. Eesti keele eksam sai ka seljataha. Imelik oli minna eksamile ilma igasuguste emotsioonideta. Aga tehtud sai. Kirjandi teema oli veidi nõme aga sellest pole ka midagi.

Eilne õhtu oli üks suur mõtisklus. Hea on avastada teiste kaudu ka enda nõrki külgi. Ükskord tuleb need niikuinii avastada aga mida varem seda parem. Kui mõtteid oma peas keerutada siis tunduvad need selged aga samas ei ole ju ka, sest sa ainult mõtled neid. Kui need välja öelda siis kuuled ise, mida mõtlesid ja see aitab palju selgemaks asjal saada.

Täna peab koju minema. Tore. Polegi jälle ammu seal käinud. Täna toimub veel kooride olümpia või mingi laulupidu või no , mis iganes asi. Laulma minek.

Samas ei taha nagu üldse koju minna. Kõik läheb järjest paremaks praegu siin Tallinnas. Juba mõte sellest, et pean sinna depressiivsesse väikelinna minema ajab kergelt tuju pahaks. Aga hea on näha, ema ja venda ja sõpsi üle pika aja.Kõht on ka tühi, mamps tegi tänaseks head kooki, neelud käivad juba.

Tahan ruttu tagasi siia. Mitte, et mulle ühikas nii väga meeldiks aga siin on inimesed, kellega tahan koos olla ja siin on vabam olla.

1,5 tunni pärast lähebki rong juba.

Ja ongi juba pea tühi. Liiga palju kirjutatud kahe tunni jooksul, lõpuks peabki juhe kokku jooksma:)

Mõnusat nädalavahetust!

K.