Seneca

Lõpetamine oli ilus. Kartsin, et see tuleb selline kole ja läila. Ei olnud. Väga ilus oli. Terve aula laulis mulle isegi sünnipäevalaulu..See oli imelik. Aga väga armas muidugi.
Lõpupidu oli ka väga tore. asi ei läinudki nii käest ära kui kartsin. Johannese juures on meeletule ilus. Täpselt nagu minu unistustes peaks olema minu kodu. Vahe ainult selles, et mitte mere ääres vaid järve ääres. Imeilus.
Nüüd on uus probleem. Arvatavasti mingi näpukas aga ikkagi. Mind pole kooli koduleheküljel klassi nimekirjas. Eks ajab selle korda. Ja kui ongi nii, et ikkagi ei saanud sisse, saan vel Kunsti Gümnaasiumisse minna. Loodan, et ei pea seda siiski tegema.

Õnnitlusi oli palju. Aitäh neile, kes meeles pidasid. Iga kallistus oli meeldiv:)

Leidsin endale filosoofia. Võtsin muidugi kõige raskema. Aga see on kõige parem.
Stoitsism.
Mõned näited:
Kõik on nii, nagu on. Mis aset leiab, see leiab aset paratamatuse tõttu.
Pettumusest on kergem üle saada, kui mõistame, et see on paratamatus.
Kui liiga palju ei loodeta, siis ei tule ka pettuda.
Mida rängem kannatus, seda parem võimalus katsumus läbi elada.

Võikski jääda sellest siia kirjutama.
See on keeruline mulle. Olen liiga emotsionaalne selle jaoks. Aga tuleb hakata end tuimestama. Muutuma emotsioonituks, võtma vastu kõike ühte moodi- vabalt. Tuleb olla seesmiselt vaba.
Samas muudab selle veel keerulisemaks see, et mu kallid sugulased tegid selliseid kingitusi, et need tekitavad erinevaid tundeid. Näiteks mu vanaema ja vanaisa kingitud raamat. See on väga...Ei oska seda sõnadesse panna. Raske. Keeruline. Või midagi taolist. Samas väga hea ja huvitav.

Üks hea tsitaat raamatust:
...Armastus on nagu pilved, mis olid taevas enne, kui päike välja tuli. Sa tead, et sa ei saa pilvi puudutada; aga sa tunnetad vihma ja tead, kuidas lilled ja janune maa pärast kuuma päeva selle üle rõõmustavad. Ka armastust ei saa sa puudutada, aga sa tunnetad mahedust, mida ta kõigesse valab...

Segaduses olen. Ei mõista enam, mis toimub mu ümber. Ei mõista enam, kus tahan olla. Tahaks lihtsalt kuskile ära. Kaugele. Samas. Tahaks olla võimalikult lähedal. Olla lähedal ja kaugel samal ajal. Vaimselt lähedal, füüsiliselt kaugel. Sest vaimselt kaugel ja füüsiliselt lähedal ma vist peaaegu olen. Sõda toimub taas mu mõtteis. Seekord on võitlus teistsugune. Keerulisem veel kui varem. Aga vahe on ka selles, et seekord saan ma aru peaaegu, mõte ei jookse kokku.

Unenäod on ka hirmutavad. Olen näinud liiga palju ämblike viimasel ajal unes.
Ämblik- kohtukäimine ja kahjusaamine

Lootsin, et kui kool läbi saab, muutub kõik taas ilusaks, kergeks, lihtsaks. Et kõik läheb nii nagu plaanitud, ilma enda mõttesõdateta. Tehes koos asju, mis mingil määral sai ettekujutatud, kallite inimestega.
Kõik läks ja läheb järjest rohkem metsapoole.
Võtaks hea meelega enda seitse asja ja läheks siis lõpuks päris kuskile metsa ära ja oleks omaette mõniaeg. Eemal kõigest sellest siin.

Lõpetan nüüd.
Liiga jubedaks muutub see jutt siin.

Ilusat Jaani!
K.